Kommenteeri

Rinnapiim, imetamine ja kaaries

Varajase lapseea kaaries, rahvakeeli lutipudeli- või imemiskaaries tekitab kõneainet, küsimusi ja emotsioone nii lapsevanemate kui meditsiinitöötajate seas. Otsitakse tõde, õigust, põhjuseid, seoseid, võimalusi ning lahendusi. Vahel tundub, et ka süüdlasi.
Kahjuks või õnneks ei ole vastused ühesed, vaid mõjutegureid ja aspekte on rohkem kui üks ning need on omavahel dünaamilises seoses. On, mida teada, uurida ja mille üle mõtiskleda.

Vaatame, mida me teame lapse kohta? Laps on potentsiaalne inimene, kelle baasvajadusteks on soojus, lähedus, suhtlemine, uni ja toit kehale ning meeltele ja kes inimkeskkonnas elades alles areneb inimeseks. Lapse arengut ja tervist mõjutavad nii geenid kui ka teda ümbritsev füüsiline ja biopsühhosotsiaalne keskkond. 

Mida teame lapse toidu ja toitmise, rinnapiima, imetamise ja lisatoidu kohta?
Inimlapse kui imetaja järglase loomulik toitmisviis on imetamine. Liigile loomulik toit ja jook esimesel kuuel elukuul nii päeval kui ka öösel, suvel ja talvel on ema rinnapiim. Emapiim katab täielikult imiku toitainelised vajadused ja toetab tema küpsemist.

Näiteks uneküpsuse arengus ja une ning ärkveloleku reguleerimisel on oluline komponent hormoon melatoniin, mida lapse organism sünteesib esimesel 15 kuul väga vähesel määral. Kolmel esimesel elukuul peaaegu üldse mitte ja enneaegsetel beebidel on melatoniini sekretsioon takistatud esimesed 6-12 kuud (Goldstein ja Makhoul, 2010). Võimalik, et mõnel juhul kauemgi. Nendel perioodidel on imiku melatoniiniallikaks ema rinnapiim. Melatoniini sekretsioon toimub põhiliselt öösel pimedas ning kõige rohkem kella 2 ja 4 vahel. Võib  öelda, et rinnapiim on lapse jaoks kell, mis annab teada, millal on aeg uinuda ja millal ärgata. Rinnapiim aitab lapsel magada.

Rinnapiima puudumisel toidetakse last tööstuslikult valmistatud imikute piimaseguga ehk argikeeles levinud kui rinnapiimaasendaja. Tegelikkuses ei sisalda piimasegu kõiki emapiima elemente, sest rinnapiim on elav toit.  

Teisel elupoolaastal, kui laps on juba 6-kuune ja suhu ilmuvad esimesed hambad, tuleb lapsele hakata pakkuma rinnapiimale lisaks eakohast tahket toitu - lisatoitu.  Lisatoiduga alustamine toimub tasapisi, sammhaaval, üks toiduaine - köögivili või teravili - korraga, et laps saaks rahulikult uue toiduga tutvuda ja kohaneda. Mõne aja pärast võib  erinevaid toiduaineid omavahel kombineerida ja sellega toiduvalikut mitmekesistada. Tahke toidu kõrvale võib pakkuda lapsele joogiks puhast maitsestamata vett. Soovitatav on teha seda tavalisest tassist, mitte niinimetatud nokaga tassist. Seega on lapse põhitoiduks esimese eluaasta lõpuni endiselt rinnapiim või selle puudumisel piimasegu ja lisaks eakohane tahke toit.

Teisel eluaastal jõuab laps perega sama toidu söömiseni. Igaüks omas tempos, kes natuke varem, kes hiljem. Tahke toidu kõrvale on joogivalikus erinevad rõõsad ja hapendatud, taimsed ja loomsed piimad, sh rinnapiim ja vesi. Mahla soovitatakse tarbida harva, korraga kuni 1/2 klaasi toidukorra ajal ja seda mitte igal toidukorral ega iga päev. Mahl on põhimõtteliselt suhkruvesi ja suhkrut seostatakse kaariesega. Mahla asemel süüa hoopis selle allikaid - puu- ja köögivilju ning marju.

Mida me teame kaariese kohta?  Hambakaaries on hamba kõvakudedes: emailis, dentiinis ja juuretsemendis pöördumatult kulgev krooniline lõhustav protsess. Emaili demineraliseerumise tagajärjel kahjustunud hambakude laguneb ja hambasse tekib hambaauk. Kõnekeeles kutsutakse kaariest veel ka "hambasööbija" ja lihtsalt "hammaste lagunemine".  

Kaariese tekkimise ja arengu teooria pärineb Ameerika hambaarst ja mikrobioloog Willoughby Dayton Millerilt aastast 1890. Milleri teooria kohaselt mõjutavad kaariese tekkimist ja kulgu neli üksteisega vastastikustes suhetes olevat tegurit:

1. Peremeesorganism: hamba kuju, hambakoe areng, mineralisatsiooniprotsess, milles on osa geenidel, ja sülje happelisus.

2. Mikroorganismid, kellel on kaariese ja sellele eelneva katu tekkes märkimisväärne roll.

3. Toit: eelkõige vähe valku ja mineraalaineid ning rohkelt süsivesikuid sisaldav toit, fluorivaene joogivesi ja toitumistavad. Optimaalne fluori sisaldus joogivees on 0,51–1,5 mgF/l, normväärtus 0,7-1,2 mgF/l.

4. Aeg, kui kaua süsivesikud ja mikroobid on kokkupuutes hamba emailiga.

Lisaks neljale tegurile vaadatakse kaariese tekkimist veel neljast aspektist:

1. Süsivesikutest hapete moodustumine mikroorganismide ainevahetusprotsessi ehk käärimise tulemusel.

2. Kiire hapete tekkimine, mille tulemusel pH tase hamba emailil muutub kriitilise piirini - pH 5,5 ja alla selle, siis hakkab email demineraliseeruma (lahustuma).

3. Söömiste vahepeal, kui süsivesikuid pole, siis pH tase normaliseerub sülje abil ja hamba emailis hakkab toimuma remineralisatsioon (emaili taastumine).

4. Kaaries kujuneb siis, kui demineralisatsioon ületab remineralisatsiooni.

Uuemad uuringud möönavad, et kaariese areng sõltub katu olemasolust hammastel. Katt ehk biokile, mille moodustumine toimub mitmesammulise protsessi käigus, koosneb 70% mikroorganismidest ja 30% toidujääkidest, mitte vastupidi. 

Mikroobide kooslust suus ja katus mõjutab toidu koostis. Näiteks suhkru- ja süsivesikuterikkad palad soodustavad spetsiifilise, rohkelt hapet tootva mikroobi Streptococcus mutans´i paljunemist.

Viimaste aastate uuringutes on lapseea kaariese tekkimise ja arenguga seotud teguritena toodud välja veel lapse madal sünnikaal, ema sünnitusjärgne depressioon, piimasegudega toitmine (piimasegudes on süsivesikute ja laktoosi sisaldus suurem kui rinnapiimas), suure suhkrusisaldusega toidud (nt mahlad ja lutsukommid, pulgakommid) ning ülitöödeldud toitude tarbimine mitu korda päevas.

Kõige tugevam seos varajase lapseea kaariese tekke ja arenguga on leitud lapse öise lutipudelist toitmisega, mitte imetamisega. Oluline on teadvustada pudeli sisu ja kas lapsel on juba hambad suus või veel mitte ning kuidas lapse hammaste eest igapäevaselt hoolitsetakse.

Lapse hambaid tuleb lapsevanemal puhastada igapäevaselt kaks korda päevas ehk hommikul ja õhtul pehme lapse eale sobiva hambaharja ning -pastaga. Loe hambaarstide soovitusi imikute ja väikelaste suuhügieeni kohta. 

Kasulik teada:
2019. aastal uuriti imikute piimasegusid, mida müüdi 11 riigis. Leiti, et nendes oli endiselt rohkem suhkruid (tavapäraselt sahharoos, fruktoos, glükoos) ja laktoosi kui rinnapiimas. Ka varasemalt on seda uuritud ja olukord on endine.

2020. aasta juunis ilmus uuring inimpiima oligosahhariidide mõjust mikroob Streptococcus mutans´ile, keda seostatakse kaariesega kõige enam. Leiti, et teatud oligosahhariidi mõjul S. mutans kasvas ja teise mõjul mitte. Uuringu vajaduseks oli asjaolu, et aina enam lisatakse imikute piimasegudele erinevaid oligosahhariide ja oluline on teada nende mõju lapse suuõõne mikroobidele. 

Inimese rinnapiimas on üle 200 erineva oligosahhariidi ja nende tootmine on geneetiliselt määratud (Pham, Batel jt. 2020).  

Veel ühes 2020. aastal ilmunud artiklis kirjutatakse lehmapiima vähesest kariogeensusest ja potentsiaalsest kaariese eest kaitsjast. Selle põhjuseks on laktoosi madalam happesus võrreldes teiste suhkrutega ning kaltsiumi, fosfaadi, valkude ja rasvade kaitsev toime. Rinnapiimas on laktoosi u 7% ja lehmapiimas u 4,6%. Sahharoosi lisamine piimale (piimasegudele) suurendab kaariese riski. Piimale sarnane kaariese eest kaitsev toime arvatakse olevat ka (maitsestamata) jogurtil, kuigi jogurti kohta on uuringuid vähe.   

Suhkur on käibetermin ja kitsas osa süsivesikutest, näiteks sahharoos, fruktoos, glükoos, maltoos, laktoos. Pannes need suhkrud suhtelisele magususe skaalale, kus 0 ei ole magus ja 100 on väga magus, siis fruktoos asub sellele skaalal 120-170, sahharoos (peedi- ja roosuhkur) 100, glükoos 60-70, maltoos 45-60 ja laktoos 15-20 juures.
Paradoksaalne on, et moosis toimib kõrgetel kontsentratsioonidel sahharoos konservandina, pärssides mikroorganismide kasvu, suus aga suurendab kaariese riski.

Pärast süsivesikuid sisaldava toidu söömist muutub mõne minuti jooksul suus hambakatu happe tase ehk pH märgatavalt: 6,8-lt 5-le. Mida madalam on näit, seda happelisem on keskkond. PH 5,5 juures algab hamba emailis anorgaaniliste ainete sisalduse vähenemine ehk demineralisatsioon. Hamba emailile tekib valge laik ja selle all demineraliseerimisprotsess jätkub. Valge laik võib olla ka fluoroosi ehk liigse fluori tarvitamise tunnus. Seda, milline laik mida tähendab, aitab eristada hambaarst.

Hea uudis on see, et valge laigu staadiumis on hamba kude võimeline taastuma, kui remineralisatsiooniprotsessi toetada ja see ületab kestuselt demineralisatsiooniprotsessi.

Kuidas kaariest ennetada?
Universaalne suus pH taset normaliseeriv ja kaariest ennetav mehhanism on sülg ning  hammaste puhastamine sobival viisil. Sülje eritumist stimuleerib pelgalt toidu nägemine ja haistmine ja ka millegi närimine. Näritav aine või asi ei pea olema söödav. Imikutele toimib hästi närimislelu, suuremate laste ja täiskasvanute puhul ksülitooliga näts.  

Hammaste puhastamisel jälgi hambaharja pehmust, et tugevate harjastega hammastele ja igemetele liiga ei teeks ning ka seda, millise koostisega hambapastat kasutad. Soovitatav on teada oma elukoha joogivee kvaliteeti ja fluoriidi sisaldust selles ning seejärel valida sobiv hambapasta, et flouriidiga ei liialdaks. Elukohapõhiselt saab joogivee kvaliteedi kohta teavet Terviseameti lehelt Joogivee ohutus.

Ksülitool on suhkrualkohol, mis esineb looduslikult inimese ainevahetuses ja millel on antibakteriaalsed omadused. Seega saab ksülitooli ohutult kasutada hambaravitoodetes ja toidu koostises. Ksülitooli süstemaatiline kasutamine vähendab kaariese esinemissagedust ja Streptococcus mutans´i kasvu. Kuigi ksülitooli mõju kaariesele on uuritud 40 aastat, on üksikasjalik toimemehhanism veel avastamata. (Forssten jt, 2010).

Ka triklosaan, mida kasutatakse hambapastades, pärsib S.mutans´i paljunemist, kuid see pole nii ohutu kui ksülitool. Triklosaan võib reageerida joogivees oleva klooriga ja moodustub mürgine kloroform. (samas).

Kokkuvõte. Rinnapiim on imiku loomulik ja vajalik toit esimesel eluaastal nii päeval kui ka öösel. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab imetamisega jätkata teiselgi eluaastal ja kauemgi veel. On lapsi, kes küsivad öösel toitu ka teisel eluaastal. Tänapäeval peetakse öist toitmist teisel eluaastal riskikäitumiseks kaariese tekkimisel. See võib nii olla, aga ei pruugi. Mõni laps võib tõesti öösel toitu vajada, kuid teine mitte ja tema ärkamist soodustab hoopis mitteunesõbralik magamiskeskkond või muu faktor. 

Huvi, vajaduse, kahtluse või hirmumõtetega ummikus olles otsi lisateavet, loe ja vestle, küsi ning pea aru perearsti, lastearsti, hambaarsti, imetamisnõustaja, unenõustaja ja toitumisnõustajaga. 

Rahulikku meelt ja eetilisi otsuseid!

Lisaks tekstis toodud allikatele loe huvi korral veel:
* Hambaarstilt perearstile
* Olak, J., Russak, S., Saag, M., Nõmmela, R., Soots, M., Anvelt, E., Gortšakova, I., Dorofejeva, A. 2018. Laste hambaravi. Tartu Ülikooli kirjastus.
* Zilmer, M., Rehema, A., Soomets, U. ja Zilmer, K. 2015. Inimkeha põhilised biomolekulid. Inimorganismi metabolism. Tartu Ülikool.
* Suukool.ee 

Lisa kommentaar

Email again: