Palavate ilmade ja kuumastressi tajudes kasvab õnnetusjuhtumite, traumade, äkksurmade ning terviseseisundite halvenemise risk ning arv. Seda nii laste, täiskasvanute kui ka loomade puhul. Nii kodus, tööl kui ka puhkehetkel. Nii töötades, autoroolis, ujudes, päevitades kui ka mitte midagi tehes. Palavaga tekib kergelt uni ja tähelepanu hajub, hindame oma võimeid ja reaktsioonikiirust üle. Olgem tähelepanelikud iseenda ja teiste suhtes!

Inimese ja teiste elusorganismide enesetunnet, toimimist ja arengut mõjutab uurimuste järgi kõige rohkem temperatuur. Temperatuur mõjutab füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja ökoloogilisi tegureid kõikidel mikro- ja makrokeskkondade tasanditel. Temperatuuri mõju mõjutavad omakorda niiskus, rõhk, valgus, ultraviolettkiirgus ja õhu koostis. 

Inimeste jaoks on mugav temperatuurivahemik 17–24° C. Kõrge õhuniiskuse korral võib see olla mõni kraad madalam ehk kerge kuumus algab umbes  23° C juures ja madala õhuniiskusega umbes 27° C juures.  Temperatuuri mõjutab ka inimese pinge või pingutuse intensiivsus ja kestus ehk pingetemperatuur. 

Inimese mugavustsoon tähendab teda ümbritsevat eelistatavat temperatuurikeskkonda, kus elu säilitamiseks, kasvamiseks ja arenguks on vaja minimaalseid füsioloogilisi jõupingutusi. Liigse palavusega ei jaksa ega kasva.  On täheldatud, et palavate ilmadega võib imetavatel naistel rinnapiima eritus väheneda. See ei tähenda, et rinnapiimast lapsele ei piisaks. Palavaga vajavad ka lapsed korraga vähem piima, kuid see-eest sagedamini. Piima koostiski muutub vastavalt ilmale - palava ilmaga jahutab ja kosutab üheaegselt. Sama toimub ka lakteerivate loomade puhul.

Uuringud ja statistika kinnitavad, et  pikaajaline kokkupuude temperatuuridega üle 32° C kõrge õhuniiskusega ja üle 50° C madala õhuniiskusega on inimestele surmav, sest sellistes tingimustes ei saa soojust hajutada. Eriti ohtlikud on sellised tingimused kõige tundlikumate jaoks: vastsündinud, imikud, alla 5-aastased lapsed ja vanemad inimesed. Termilist tundlikkust mõjutab organismi füsioloogiline seisund - kes alles küpseb ja kelle seisund pole enam nii hea, kui aastaid tagasi.

Mida tähendab termo- ehk soojusregulatsioon? Termoregulatsioon on suhteliselt püsiva kehatemperatuuri säilitamine - tasakaal keha põhitemperatuuri ja liigse jahtumise või ülesoojenemise vahel.

Inimene hoiab kehatemperatuuri kehatuumas tavaliselt 37° C juures ja selle temperatuuri hoidmine on inimese ellujäämise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Siseorganites ja ajus peab valitsema püsiv temperatuur, muidu satub elu ohtu. Ei tohi ülekuumeneda ega alajahtuda. Ülekuumenedes ei suuda keha end ise maha jahutada. 

Vastsündinute normaalne kehatemperatuur kaenla alt mõõdetuna on vahemikus 36,5-37,4° C (Wambach, 2021) või teise allika kohaselt 36,3-37,2° C (AcoRN, 2012).

Kuidas ennetada kuumastressi ja ülekuumenemist? 

HOIDKE KODU JAHE. Jahedam kui õues. Optimaalne on 24° C juures. Põhimõte on, et päeval võib tuba olla soojem, öösel jahedam.

• Jahutage kodu varahommikul ja öösel, siis on õhk väljas jahedam. Avage kõik aknad, kui see on ohutu. 
• Päeval hoidke aknad kinni, tõmmake ette kuumust hülgavad kardinad, aknakatted, varjud. Eriti just lõunapoolsetele akendele. 

• Niisutage toas õhku märgade rätikute või õhuniisutajaga. NB! Jälgige, et õhuniiskus ei läheks üle 50%, siis on palavust raske taluda.

• Kasutage konditsioneeri ja/või ventilaatorit. Kui temperatuur on üle 35° C, ei pruugi ventilaator kuumusest tingitud haigusseisundeid ennetada ega leevendada.

HOIDKE KUUMUSEST EEMALE. Olge kõige jahedamas toas, eriti öösel. Vajadusel viibige kodust eemal, kellelgi külas või avalikus ruumis, kus on konditsioneeritud jahe õhk.

• Päevasel kuumal ajal vältige õues olemist. Eriti kl 11-13 vahel, kui UV-kiirgus on kõige intensiivsem. UV indeksiskaala ulatus on vahemikus 0-12. Vaadake ilmajaama veebilehelt, milline on parasjagu UV-kiirgus ja siis teate, kas tuleb end päikese eest kaitsta või mitte. Päikesekaitse on soovitatav UVI-st alates 2, vajalik alates UVI-st 5 ja ilmtingimata vajalik üle 7, kui päikesepõletus võib tekkida alla 20 minuti päikese käes viibides.
• Olge päikese eest varjus. Head jahutavad oaasid on pargid ja suured puud, nende all varjus olemine. Mida vähem puid ja rohkem asfalti, seda palavam on. Puud on elupäästjad.
• Vältige füüsilise töö tegemist kuumal ajal. Kasutage selleks varajasi hommiku- ja hiliseid õhtutunde.
• Ärge jätke lapsi ja loomi üksi autosse. Päikese käes autos tõuseb temperatuur ülikiiresti surmavalt ohtlikule tasemele - ühe tunniga 70 kraadini (Novaatori artikkel), mis on eluohtlik temperatuur. 

HOIDKE KEHA JAHE JA NIISUTATUD

• Käige duśśi all, vannis või veekogus end jahutamas. Vajadusel niisutage keha märgade rätikute, pakendite või muu käepärase jahedaga. Vee aurustumine kehalt jahutab keha. 
• Pakkuge lapsele võimalust olla vees - kausis või basseinis. Soovitatavalt varjulises kohas. Vanniaeg ja vannitamine ei pea toimuma harjumuspäraselt vaid õhtul, vaid seda võib teha ka hommikul ja päeval. Siis, kui on aega, soovi ja vajadust ning see sobib mõlemale - lapsele ja täiskasvanule. Olgu kausis, vannis või meres, täiskasvanu peab olema pidevalt lapse läheduses, teda jälgima ja valavama. 
• Hele, jahedast/jahutavast materjalist kerge riietus (siid, lina, kanep, bambus, puuvill, viskoos, ka vill), laia äärega peakatted ja päikeseprillid. Soovitatavalt heledamad 100% UV-kaitsega prillid,  mitte tumedad, kuna siis pupillid laienevad ja silmadesse jõuab hoopis rohkem UV-kiirgust. Teadmiseks, et läbi heleda kerge puuvillase riietuse pääseb 10-20% UV-kiirgusest nahani. Niiskena laseb aga riie UV-kiirgust läbi 50% või enam. 
• Jahedast materjalist hele voodipesu. Vältige patju ning tekke.
• Jooge regulaarselt jahutavaid vedelikke,  kuid mitte alkoholi ega liigselt kofeiini ja suhkrut sisaldavaid jooke. Imikutele pakkuge tihti, vajadusel kasvõi iga 5 min tagant rinda või rinnapiima. Mitte vett. Piimasegu/rinnapiimaasendajat saavatele lastele pakkuda nendele sobilikku piimasegu/rinnapiimaasendajat samuti väiksemates kogustes ja sagedamini kui tavaliselt. Vajadusel, konkreetse juhtumi korral konsulteerige perearsti, lastearsti või imetamisnõustajaga. Oluline on, et laps oleks rinnal nii ja imeks rinda nii, et ta saaks sealt ka piima kätte.
• Sööge korraga vähe, aga sagedasti. Vältige kõrge valgusisaldusega toite.

HOOLITSE LÄHEDASTE EEST. Üksi elavad vanemad ja haiged inimesed võivad vajada kuumaperioodil suuremat abi ja järelvalvet.

• Võtke nendega iga päev ühendust, helistage  või astuge läbi. Märgake seda, mida tema ei märka ja tegutsege tema tervise ja heaolu silmas pidades.
• Ravimeid tarvitades konsulteerige arstiga, kuidas need võivad mõjutada soojusregulatsiooni ja vedeliku tasakaalu. 
• Õppige, kuidas hädaolukorras reageerida ja esmaabi osutada.

 KUI TUNNED END HALVASTI või tunneb sedasi lähedal asuv isik (nõrkus, peavalu, pearinglus, ärevus, janu, raskustunne, kuiv kuum punane nahk, uni, unisus vms), siis:

• Liikuge jahedasse kohta ja mõõtke kehatemperatuuri. 
• Jahutage keha: võtke riideid vähemaks, imikud paljaks, niisutage keha märja rätikuga - asetage see peale, laubale, kaelale, kuklale, kaenla alla. Piserda kehale välistemperatuurist jahedamat vett, kuid mitte jääkülma. Sobiv on 25-30 C.
• Jooge vett või mahla. Imikule pakkuge rinda või rinnapiima, vajadusel pigistage rinnast piima lapsele otse suhu ja huultele.
• Vajadusel konsulteerige arstiga või helistage 112. Ilma konsulteerimata ärge andke kannatajale ei aspiriini ega paratsetamooli.
• Loomade Kiirabi Kliinik (avatud 24h) teatas 21. juunil oma Facebooki lehel, et maikuust juulini on nende kliinikusse jõudnud palavate ilmade ajal rõdult kukkunud ja trauma saanud kasse juba 32. Hoidke oma lemmikloomadel silm peal, pakkuge jahedat kohta, jahutust ja juua!

Allikad:
Asseng, S. jt. 2021. The upper temperature thresholds of life. The Lancet Planetary Health.
Wambach ja Spencer. 2021. Breastfeeding and human Lactation. 6th edition. Jones and Bartlet Learning.
WHO. 2018. Heat and healt.
Tansey ja Johnson. 2015. Recent advances in thermoregulation. Advances in Physiology Education.
2013. Newborn thermoregulation. The Champlain Maternal Newborn Regional Program.
Schuh, A. 2007. Ilm ja tervis. Kirjastus Kunst.